Päikeseniidid ehk kiud on päikese pinna kohal olevad ioniseeritud gaasi pilved, mis on pigistatud vastupidise polaarsusega magnetpiirkondade vahel. Olles jahedamad ja tihedamad kui selle all olev plasma ja nende ümbrus, paistavad nad päikesekettal nähtavate tumedate joontena. Kui päikesepinna lähedal nähakse päikesekiust hõõgniiti, ilmaruumi tumedal taustal, siis seda nimetatakse hoopis "spiikulaks".
Pilt: Päikeseniit, nagu seda nägi NASA päikese dünaamika vaatluskeskus, on surutud kahe vastassuunalise magnetilise polaarsusega piirkonna vahele.
Päikeseniidid võivad kaua kesta, enne kui need kaovad. Mõni jääb nädalateks ellu! Kui päikesekiud muutuvad ebastabiilseks, võivad nad kas tagasi päikesele langeda või kosmosesse purskuda, paisates krooniaine massi väljapoole Päikesest, see võib tulla ka Maa poole, kui päikesekiud oleks sellisel positsioonil. Nii nagu päikesepursete poolt põhjustatud koronaalmassi väljutamine, võib ka päikesekiust eraldatud krooniaine massi väljutamine põhjustada Maa peal geomagnetilist tormi. Kosmose ilmaennustajad hoiavad neid päikeseniitidel silma peal, kuna need võivad olla sama olulised kui päikesepursked!
Pilt: Suursugune päikeseniidi purse, nagu seda nägi NASA Päikese Dünaamika Vaatluskeskus.
Paljud inimesed külastavad SpaceWeatherLive lehte selleks, et jälgida, mis toimub Päikesel või, kas on oodata virmalisi. Suurema liiklusega on serveri koormus ning maksumus kõrgem. Kui sulle meeldib see, mida me sinu heaks teeme, siis saad sa sellele ka ise natukene kaasa aidata, annetades selle lehe käigus hoidmise ja arendamise heaks. Ette tänades SpeaceWeatherLive meeskond!
Viimane X-loide | 06/11/2024 | X2.39 |
Viimane M-loide | 13/11/2024 | M1.7 |
Viimane geomagnetiline torm | 10/11/2024 | Kp5+ (G1) |
Plekivabasid päevi | |
---|---|
Viimane päikese plekivaba päev | 08/06/2022 |
Kuu keskmine päikeseplekkide arv | |
---|---|
oktoober 2024 | 166.4 +25 |
november 2024 | 166 -0.4 |
Viimased 30 päeva | 163.2 +18.4 |